Kooli ajaloost
1771 – esimesed teated koolitegevusest Valgus, kuid kirikuvisitatsiooni protokollid seda ei kinnita. Mingisugust haridust lastele siiski anti.
1847 – hakkas Möldri talu peremees Kustas Lauter Valgu mõisa omaniku parun Carl von Uexkülli korraldusel lapsi eraviisiliselt õpetama. Kooli puudumine ohustas mõisahärra väärikust, kuna naabermõisates olid koolid juba olemas.
1858 – asutati Valgu vallakool praeguse Nuuma talu elumaja kohal. Hoone oli esinduslik palkoniga puuehitus, kus asusid klassituba ja õpetaja eluruumid. Esimeseks õpetajaks oli Jaan Arnak. Ta oli lõpetanud Jädivere (Kuuda) seminari, oli töötanud Nurtu koolis ning tuli nüüd koduvalda vastavatud kooli.
1880 – eraldas parun von Uexküll Rojamaa talu piirilt viis tiinu maad, andis palgid ning laskis teha enamuse ehitustöödest. Nii valmis Koolitoale uus koolimaja, kus toimus õppetöö kuni 1941.aastani.
1905 – põletati Valgu mõisahoone esimesena Läänemaal. See ehitati aga käsukorras vallarahva poolt uuesti üles. Ära jäeti hoone esifassaadil olnud sammasportikus. Alates 1941.a. sügisest töötab selles Valgu kool.
1925 – muudeti Valgu kool 4-klassiliseks ja kahe õpetajaga töötavaks algkooliks.
1929 – muudeti kool 5-klassiliseks.
1930 – muudeti kool 6-klassiliseks, kusjuures kool töötas kahe klassikomplektiga, õpilasi oli 71. Kooli juurde asutati Lootusring, mille eesmärgiks oli õpilastes isetegevuse arendamine.
1932 – organiseeriti kooli juurde laenuraamatukogu, mis oli ainulaadne ümbruskonnas. Põhjuseks uute õpikute kasutuselevõtmine, kuid vanematele oli õpikute eest tasumine majanduskriisi tõttu tihti üle jõu käiv. Tegevuskapitali sai laenuraamatukogu laenuna kooli hoolekogult.
1933 – asutati kooli juurde koolitarvete müügiühing-koolikooperatiiv, kuna pood ei varustanud õpilasi vajaliku õppematerjaliga ja viimane oli sageli kahtlase väärtusega. Müüjateks olid vanemad agaramad õpilased, hooldajaks õpetajad.
1938 – sõlmiti leping mõisa omaniku parun Pilar von Pilchau ja Velise vallavalitsuse vahel Valgu endise härrastemaja ostmiseks kooli jaoks. Kooli kasutada jäi hoone-esine maa, müüride ja keldri varemed.
1939 – andis mõisa omanik vallale üle nimetatud maja, alustatati hoone ümberehitamisega.
1941 – algas õppetöö uues koolimajas (sõja tõttu alles 1. nov).
1944 – muudeti kool 7-klassiliseks.
1961 – muudeti kool 8-klassiliseks.
1963 – anti välja maa kasutamise õiguse akt (maa eraldamine kinnitati juba 1952). Alaliseks kasutamiseks oli 8,9 ha maad. Enamuse sellest (~7,5 ha) hõlmas vabakujuline park.
1988 – 1.septembrist alates kandis kool nimetust Valgu 9-kl. Kool.
1990 – augustist eksisteeris Valgu kool Märjamaa valla halduses omaette asutusena, iseseisva raamatupidamise ja pangaarvega.
1991 – 1.septembrist on kooli nimetus Valgu Põhikool.
1996 – suvel taastati koolimaja katus ning ehitati välja pööningukorrus ehk nn III õppekorrus, kus on neli klassiruumi.
1998 – vahetati koolimaja aknad ja välisuks.
1999 – avati nägusad sööklaruumid, kus saab korraga süüa 72 inimest.
2001 – remonditi I ja II korruse fuajeed ning värviti koolimaja fassaad.
2006 – ühinenud lasteaia ja põhikooli nimeks jääb Valgu Põhikool. Lasteaiale remonditi uued ruumid, renoveeriti füüsika-keemia ja käsitöö klass, ehitati juurde kodundusklass. Ehitati otsetee II korruselt sööklasse.
2007 – liituti E-kooliga.
2008 – valmis sai õpetajate puhkeruum, renoveeriti õpilaste riidehoid, vahetati välja köögiseadmed, uuendati elektrisüsteem.
2009 – valmis lasteaia mänguväljak.
2018 -kooli sünnipäevaks avati discgolfi park ja kool sai kolm teisaldatavat korvpallikonstruktsiooni, viimane sai teoks LEADER projekti raames. Discgolfi park.
2019– pelletiküttele üleminek, uued välisuksed koolimajale, saalis uus tammeparkettpõrand.
2020 – esimest korda toimus distantsõpe koroona tõttu.
2021 – rekonstrueeriti korvpalliväljak ning õuevalgustuse II etapina paigaldati 5 õuevalgustit.
2022- õppetööga liitusid Ukraina õpilased, täienes discgolfi rada, Stuudiumi kasutuselevõtt, spordiväljaku renoveerimine.
Koolijuhid läbi aastate
| 2026 – … | Merle Ööpik |
| 2009 – 2026 | Ants Riismaa |
| 2004 – 2009 | Tiina Roosimägi |
| 2001 – 2004 | Pille Vanker |
| 2000 – 2001 | Kalev Kosk (kt) |
| 2000 | Ants Riismaa (kt) |
| 1998 – 2000 | Vello Vainula |
| 1998 | Tiina Roosimägi (kt) |
| 1986 – 1998 | Eero Plamus |
| 1985 – 1986 | Aime Kadakas (kt) |
| 1984 – 1985 | Jaan Hansen |
| 1976 – 1984 | Mihail Avson |
| 1974 – 1976 | Adolf Valler |
| 1970 – 1973 | Reet Kübarsepp |
| 1968 – 1970 | Kalju Hanson |
| 1967 – 1968 | Rudolf Sepa |
| 1958 – 1967 | Ülo Strandberg |
| 1953 – 1958 | Aino Saareste |
| 1945-1953 | Johannes Mikli |
| 1944 – 1945 | Erika Koni |
| 1930 – 1944 | Rudolf Selvet |
| 1919 – 1930 | Mihkel Friedler |
| 1916 – 1919 | Juuli Koppelmann |
| 1914 – 1916 | Mihkel Friedler |
| 1912 – 1914 | Johannes Tamm |
| 1905 – 1912 | Albert Saarepera |
| 1904 – 1905 | Mihkel Lauter |
| 1900 – 1904 | Johannes Tamm |
| 1894 – 1900 | Albert Vendach |
| 1893 – 1894 | Gustav Lauter |
| 1891 – 1893 | Peeter Vaher |
| 1889 – 1891 | Tõnis Tiits |
| 1882 – 1889 | Mart Siidermann |
| 1879 – 1882 | Jaan Aaman |
| 1878 – 1879 | Tõnis Piir |
| 1858 – 1878 | Jaan Arnak |
Õppealajuhatajad läbi aastate
| 2022 – … | Johanna Päädam |
| 2001 – 2022 | Merje Burmeister |
| 1999 – 2001 | Lilija Takking |
| 1995 – 1999 | Merje Burmeister |
| 1988 – 1995 | Tiia Kessel |
| 1984 – 1988 | Paavo Kipp |
| 1979 – 1984 | Jaan Hansen |
| Maria Vaarmann |